Kolm kuldreeglit, mida iga kogenud monteerija järgib

1. Juhi vaataja tähelepanu

Tegemist on andeka ja erakordse monteerija Walter Murch’i teooriaga. Nimelt saab video või filmi looja suunata vaataja tähelepanu ükskõik millisele detailile, kui ta hakkab vaatajat juba üks kaader varem sinna juhtima. See tähendab, et kui vaataja tähelepanu on punasel õhupallil, mis kaadri paremal üleval servas hõjub ja kaader vahetub, siis on vaataja tähelepanu veel lühikest aega seal samas, paremal üleval servas – seega on mõistlik just sinna samasse kohta kadreerida järgmise kaadri kõige olulisem detail. Olgu selleks siis mõni salajane vihje, mis vaatajat loo edasises käigus suunama peaks, või järgneva tegevuse loogiline kulg.  Seda kuldset reeglit kasutavad kõik professionaalsed filmitegijad täiesti märkamatult.

2. Lõika kolm kaadrit ettepoole

See on reegel, mille õpetas mulle selgeks varalahkunud Jüri Tallinn. Ma olen igavesti tänulik selle võimaluse eest teda oma mentoriks kutsuda. See reegel kehtib muusika ja montaaži vahelise harmoonia loomisel. Kui siiani on üsna selge idee, et kaadrivahetus peaks toimuma muusikas sobivas kohas (olgu selleks siis trummilöök või muu rütmielement) siis vähesed teavad, et pildivahetus peab toimuma umbes 3 kaadrit enne trummilööki. Lihtsamalt seletades – leia helifailist trummilöök, liigu kursoriga kolm kaadrit tagasi ja planeeri oma kaadrivahetus just sinna.

3. 180 kraadi reegel

See puudutab rohkem video filmijaid, kui monteerijaid. Kuigi monteerijad on loomingulised ja leiavad lahenduse pea igale probleemile, siis tõenäoliselt ei saa antud viga enam järeltöötluses parandada. 180 kraadi reegel  tähendab, et kui operaatori ja filmitava objekti vahele tõmmata kujuteldav joon, siis ei tohi operaator seda joont ületada. Vastasel juhul filmib operaator oma objekti kahelt erinevalt poolt ja neid klippe hiljem vaadates tundub, et justkui oleks objekt end ümber keeranud. Joont võib ületada teatud juhtudel ja viisil. Näiteks siis, kui sul on olemas kaader objekti kolmandast küljest (näiteks seljatagant) ja vaatajale on selge, et kaamera muutis oma asukohta ühelt poolt teisele poole.

Lõpetuseks tahan aga öelda, et monteerimine ei ole matemaatika ning tihti jõuab sihtpunkti just reegleid rikkudes. Näiteks oli vaid lühikest aega tagasi täiesti aksepteerimatu jump-cut, ehk et kaadrist lõigatakse tükke välja ilma lõiekohta katmata (lõige samast kaadrist samasse kaadrisse ilma, et lõikekohta muu videoga ära kataks) kuid tänane blogijate maailm on just sellised toored lõiked muutnud vastuvõetavaks.
Austa meie eeskäijaid, kuid ära karda eksperimenteerida. Ja kui vajad professionaali abi, siis kirjuta mulle: keidi@hansavideo.ee